Mihklipäev

Huvijuht Siivi tutvustas vanu mihklipäeva kombeid: Eesti rahvakalendris tähistati mihklipäeva 29. septembril Juliuse kalendri järgi, millele Gregoriuse kalendris praegu vastab 12. oktoober. Mihklipäev lõpetas jüripäevaga alanud suvepoolaasta. Selleks päevaks pidid välistööd olema lõpetatud. Mihklipäeval tapeti lammas, mille juurde öeldi: "Igal oinal oma mihklipäev".

Pruuliti õlut, toidulaud oli rikkalik. Söödi sülti, klimpide ja aedviljaga lihasuppi, keedetud liha ja verikäkke- kõik lambast. Mõnel pool tapeti ka kodulinde. Küpsetati rukki-, odra- ja nisuleiba, sepikut, saia ja kooke, samuti naerist ja kaalikaid. Lõikuspüha ja välistööde lõpu kõrval pühitseti ka suvilistega lepingute lõpetamist. Käidi kõrtsis ja mihklilaadal. Karjased tegid koos mihklituld, sellel küpsetati kaasavõetud kaalikaid ja kartuleid. Tartu- ja Võrumaal ajasid nad valget oinast või kitse kolm korda ümber kivi, et lumi rutem maha tuleks. Karja koju tulles vaadati, kas loomadel on kõrsi suus – see tähendas talvist toidupuudust. Pärast mihklipäeva karja eriti välja ei aetud, kui veel aetigi, siis kariloomad ilma kelladeta ja karjane karjasesarveta. Usuti, et mihklipäevast on hundil luba loomi murda, ega jäetud loomi ööseks välja. Kuuvalge ja päikesepaiste mihklipäeval tähendasid, et loomasöödast puudust ei tule. Kaasatoodud vigur-aedviljadest seati üles näitus. Lõpuks löödi ka tantsu!

Rühmatöö "Bullerby lapsed"

Astrid Lindgren kirjeldab läbi Liisa jutustuste maalaste mänge ja kohustusi: naerite harvendamist, heinategu, vähipüüki,  igapäevast teekonda kaugelasuvasse kooli, kelgutamist, uisutamist, matkamist  öiseid retki metsa, jõule. Bullerby lugudes puudub igasugune vägivald ning jutte läbib kodusoojus ning omavaheline lugupidamine kõigi tegelaskujude vahel. Rühmad töötasid tund aega mõnusasti koos ja näitasid oma teadmisi loetud raamatu põhjal. Tunni lõpus valis iga rühm ona liikmete hulgast tublima. Kahel rühmal oli tulemuseks 57 punkti, järgmistel 44 ja 41 punkti.

Luulevõistlus "Perenaise sai"

Konkursi tingimused Luuletamine algas riimide leidmisest. See oli palju lihtsam kui luuleridade ritta seadmine. Aga ühine luuletamine kandis vilja ning meie ühistöö sai teele saadetud. Pärast luuletamist tegime ühispilti ja sõime koos Perenaise saia.

 

Onu Ain on põllumees,

istub muudkui põllu sees.

Külvas põllule palju nisu,

vilja seest korjas ära risu.

Onu Ainil on kombain,

vilja võttis onu Ain.

Kusagil veel asub veski,

sinna põllumees nisu viiski.

Mölder veskis jahvatas nisu,

sellest sai valge ja mahe jahu.

Juba ootaski tädi Kai -

aega ja vaeva nõuab sai.

Nisujahu, vesi, pärm,

Kui tainas kerkib, puhkab närv.

Taimerasv ja suhkur ka,

pisut soola raputa.

Küpseb perenaise sai,

see saab suur ja üsna lai.

Sai saab magus, pehme, hea,

maitsta võime üsna pea.

Söövad hea isuga

onu Ain ja Kai ka.

Vorstiga ja juustuga,

mee ja või ja moosiga.

Sööme meie ka! Aitäh!

Kunst ja käsitöö

MAALITUD KIVID

PLIIATSITOPSID

LEHETRÜKK

LIIVAPILDID

Lilleõis koolile

HARIDUSELU 327. AASTAPÄEV Suure-Jaanis on haridust antud juba 327 aastat. Selle sündmuse tähistamiseks on traditsiooniks saanud lilleõie kinkimine oma koolile. Õnnitlejaid võtsid vastu direktorid Epp Välba ning Ain Saviauk ja õppejuht Mari Kase. Õnnitlejate suu tegi kommiga magusaks huvijuht Siivi. Õpetaja Reeda juhendamisel valmis kaunis lilleseade.

Tervisepäev. Matk "Reipalt koolipinki!"

327 MEETRI JOOKS

MATK LINNAMÄELE. TEGEVUSED PESADES

Uus kooliaasta on alanud

Sel aastal alustasime õppetööd uue nimega koolis. Oleme nüüd Suure-Jaani Kooli 3.klass Suure-Jaani õppekohas. Meie klassis on 19 õpilast: 10 tüdrukut ja 9 poissi.

Esimene õppetund oli matemaatika. Püüdsime arvutada vanade egiptlaste moodi.